Uljaste maastikukaitseala

Uljaste maastikukaitseala (637,6 ha) on loodud Uljaste järve, oosi ja mõhnastiku, soo ja metsade kaitseks. Kaitseala kuulub osaliselt üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000.

Uljaste järv (64 ha, sügavus kuni 6,4 m) on allikate rohke umbjärv. See on jäänuk kunagisest jääajajärgsest suuremast veekogust.

Uljaste soo ümbritseb järve lääne ja lõuna poolt, siinses rabamaastikus paiknevad pruuniveelised Väike Uljaste ehk Mädajärv, Laukajärv ja mineraalse saarega Saarjärv.

Pikk ja kitsas Uljaste oos embab järve kaarekujuliselt põhja ja ida poolt. Oosi kõrgus jalamilt on 22 m. Oosil ja sellega liitunud mõhnastikul kasvab vana väärtuslik mets. Uljaste oos on Ida-Virumaa kõrgeim looduslik tipp – 95,2 m üle merepinna.

Elustik. Uljaste järv on kasvukohaks mitmetele haruldastele taimeliikidele: vesilobeelia (Lobelia dortmanna), järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), väike vesiroos (Nymphaea candida) ja valge vesiroos (Nymphaea alba). Kaladest elavad järves ahven, särg, linask, koger, haug, latikas jt. Uljaste piirkonna vanad metsad on koduks haruldasele lendoravale.

Kultuuripärand. Muistendi järgi on Uljaste järv oma praegusesse asukohta rännanud. Kuulus Vene emigrandist luuletaja Igor Severjanin nimetas järve hellitavalt Baikali miniatuuriks. Soos on II maailmasõja ajal all kukkunud lennuk.

Uljaste matkarada on 4,8 kilomeetri pikk. Puudel kollase värviga tähistatud rada kulgeb enamjaolt mööda oosi.